Lõpetajad 2022

Lõpuks ometi toimus koolis jälle jõulupidu. Tundub küll, et jookseme Omikroniga võidu, sest paljud koolid on juba viiruse leviku tõttu vaheajale saadetud, kuid sel aastal tegime ikka ise koroonakesele ninanipsu ning saime oma peo ära teha. Oli näha, et lapsed ootasid, pabistasid, olid ärevad ja elevil. Nalja sai palju ja see ongi peamine.  Kuna meie klass on ikka pisike, siis on meis kõvasti tahtejõudu. Mõtlesime, mis me mõtlesime ja naljaga pooleks pakutud ideedest sai lõpuks etteaste vormitud. See naljaga pooleks pakutud idee oli tants "Simmanipolka", mida olid nõus poisid kaasa tegema. Ja naiste riietes! Selleks rääkisime rahvamajas Külli nõusse, kes hakkas meile tantsu õpetama. Paraku segas see kurikuulus viirus ikkagi natuke meie õppimist ka, et kõik kahjuks ei saanudki etteasteks valmistuda.  Etteasteks valmistusime igapäevaselt mitu nädalat ja kuna meid oli nii vähe, leidsime endale juurde toredaid sõpru, kes olid valmis kaasa lööma. Siinkohal ütleks veelkord aitäh Eve...

Kuna 9.klassil õnnestus õpetajate päev väga kenasti, siis pakku klassijuhataja välja, et teeks midagi koos ja läheks kuskile. Täpsemalt siis Elvasse keeglit mängima, kus keegi veel käinud pole ja pärast matkaks mööda Väikest Väerada, mida hiljuti uute kujudega värskendati.  Keeglis mängisime kahel rajal, poisid vs tüdrukud. Alguses võistlesimegi omavahel, 50 viset kummalgi võistkonnal, seejärel hakkas igaüks ise enda eest nö seisma ehk endale punkte koguma. Kokkuvõtteks võib öelda, et mäng oli harjumatu, samas aga põnev, leiti, et bowling on ikkagi parem. Ja no kuule läks renni igaühel. Korduvalt. Samas aga ei jäänud keegi punktideta. Aplaus! Hiljem Väerajal jalutades sai niisama juttu aetud, mõeldud, kuhu minna lõpuekskursioonile, kujusid uuritud, käbisõda tehtud. Väerada lõppes Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus sai pisut seiklusrajal ka turnitud. Aitäh Reimo emale, kes pool klassi hiljem aitas koju tagasi sõidutada. 

 Õpetajate päev toimus nagu ikka, 5.oktoobril ja oli 9.klassi korraldada.  Alustasime päeva väikese aktusega. Selleks palusime kõik klassid ja õpetajad rahvamaja saali, kus suunasime õpetajad kooli ette toolidele istuma. Alustasime oma aktust koolinaljade ettelugemisega, seejärel korraldasime õpetajatele viktoriini, kus iga õige vastuse andja sai preemiaks vitamiiniampsu. Lisaks sellele lugesime neile ette ilusa luuletuse õpetajast, tänasime neid tehtud töö eest ning aktuse lõpetasime lauluga.  Edasi järgnes veidi teistmoodi koolipäev, kus tunde oli vähem ja tunnid olid tavalisest lühemad. Kui harilikult on viimase klassi õpilased valinud, millist õpetajat nad asendada soovivad, siis seekord otsustasime valida klassid, kelle klassijuhatajad olla tahame ja andsime seal kõik tunnid. Kokkuvõttes võib öelda, et päev oli tore, saime nooremate õpilastega kenasti hakkama ja oleks isegi soovinud, et tunde oleks  olnud rohkem ja pikemalt. 

Tähistasime 17.septembril Maailmakoristuspäeva. Maailmakoristuspäev on pühendunud pisikese prügi korjamisele. Sellega seoses toimetasid 1.-4.kl Rannu alevikus ja suuremad õpilased sõidutati Rannu kalmistule hooldamata haudasid puhtaks tegema. Peamiselt oli vaja puuoksi  ära viia ja lehti riisuda. Korjasime ära ka põlenud küünlaümbrised.  Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapsed olid väga tublid, töökad ja abivalmid! Tundub, et selliseid koostegemise päevi on vaja veelgi. 

 Eelviimasel koolipäeval tuli igal klassil endale tegevust leida. Meie otsustasime lõpuks rattamatkale minna. Kella 8 ajal hommikul asusimegi teele. Meie  eesmärk oli teha matk ümber Mustjärve, kuna kõik ei  olnud seal veel käinud. Sõitsimegi ratastega Mustjärve äärde, matkasime ümber selle, sõime, puhkasime ja soovijad käisid ka lausa ujumas. Mustjärve ümbruses õitsesid sookailud, soovõhad ja tupp-villpead. Kõikjal oli näha valgeid  õisi.  Järgmiseks võtsime suuna Valguta poole, täpsemalt läksime vaatama hobuseid, kellega Reimo vabal ajal tegelemas käib. Kõik hobused, ponid, varsad, ruunad, märad vaatasime ja paitasime üle. Kõige meeldejäävam oli ühe hobusepreili hüüdnimi - Frikadell. Natuke olid need suured ja kõrged loomad ikka hirmutavad küll.  Hobuste juurest hakkasime tagasi Rannu poole liikuma, tee äärde jäi Armuorg, mille ka üle vaatasime. Ilm oli ilus ja päikseline. Kokku kulus meil matkale 3,5 tundi ja umbes 25 km liikumist. Kilometraaž tuli muidu...