Lõpetajad 2022

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...

Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl.  14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega.  Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne...

Lõpuks ometi toimus koolis jälle jõulupidu. Tundub küll, et jookseme Omikroniga võidu, sest paljud koolid on juba viiruse leviku tõttu vaheajale saadetud, kuid sel aastal tegime ikka ise koroonakesele ninanipsu ning saime oma peo ära teha. Oli näha, et lapsed ootasid, pabistasid, olid ärevad ja elevil. Nalja sai palju ja see ongi peamine.  Kuna meie klass on ikka pisike, siis on meis kõvasti tahtejõudu. Mõtlesime, mis me mõtlesime ja naljaga pooleks pakutud ideedest sai lõpuks etteaste vormitud. See naljaga pooleks pakutud idee oli tants "Simmanipolka", mida olid nõus poisid kaasa tegema. Ja naiste riietes! Selleks rääkisime rahvamajas Külli nõusse, kes hakkas meile tantsu õpetama. Paraku segas see kurikuulus viirus ikkagi natuke meie õppimist ka, et kõik kahjuks ei saanudki etteasteks valmistuda.  Etteasteks valmistusime igapäevaselt mitu nädalat ja kuna meid oli nii vähe, leidsime endale juurde toredaid sõpru, kes olid valmis kaasa lööma. Siinkohal ütleks veelkord aitäh Eve...

Kuna 9.klassil õnnestus õpetajate päev väga kenasti, siis pakku klassijuhataja välja, et teeks midagi koos ja läheks kuskile. Täpsemalt siis Elvasse keeglit mängima, kus keegi veel käinud pole ja pärast matkaks mööda Väikest Väerada, mida hiljuti uute kujudega värskendati.  Keeglis mängisime kahel rajal, poisid vs tüdrukud. Alguses võistlesimegi omavahel, 50 viset kummalgi võistkonnal, seejärel hakkas igaüks ise enda eest nö seisma ehk endale punkte koguma. Kokkuvõtteks võib öelda, et mäng oli harjumatu, samas aga põnev, leiti, et bowling on ikkagi parem. Ja no kuule läks renni igaühel. Korduvalt. Samas aga ei jäänud keegi punktideta. Aplaus! Hiljem Väerajal jalutades sai niisama juttu aetud, mõeldud, kuhu minna lõpuekskursioonile, kujusid uuritud, käbisõda tehtud. Väerada lõppes Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus sai pisut seiklusrajal ka turnitud. Aitäh Reimo emale, kes pool klassi hiljem aitas koju tagasi sõidutada.