Lõpetajad 2022

17. juuni oligi see päev, kus lapsed või noh, noored, said kätte oma põhikooli lõputunnistuse. Eksamid olid edukalt tehtud ja kõik oli hästi. Osadel oli isegi see kindlalt teada, kuhu kooli ta sisse on saanud ning kus edasi õppida.  Lõpetamise päev oli ilus ja päikseline. Aktus toimus rahvamaja saalis, mis oli mugandatud hubaseks ja õdusaks paigaks. Hubasusele aitas kaasa OÜ Pulmalill oma lihtsate, kuid kaunite dekoratsioonidega.  Aktus algas noorte sissemarsiga. Kuna lõpetajaid oli vähe, siis tegime saalile ikka ilusa tiiru peale. Aktus oli ilus ja südamlik, saadi tunnistused, peeti kõnesid, poetati pisaraid.  Klassijuhataja kõne Armas lõpetaja. Jah, see on nüüd otsas. Õigem oleks öelda, et kohe, kohe otsa saamas. Ainult mõned kümned minutid veel. Möödas on need üheksa aastat selles majas, nende seinte vahel, koos nende inimestega siin. Ja kas ainult mulle tundub nii, et need aastad läksid kui linnutiivul, märkamatult? Luba mul natukene algusesse tagasi piiluda. Meie tee...

Lõppemas on viimane sisuka õppimise nädal Rannu Koolis. Nädal lõpeb 9.klassi jaoks tutipäevaga ehk see on märk eksamiperioodi algusest.  Viimasel koolipäeval olid lapsed ennast riietanud natuke teistmoodi, rõõmsamalt, lapselikumalt. Tüdrukute peas lehvisid tutipaelad, poiste pükse hoidsid üleval traksipüksid. Ja ega sokidki ei saanud olla ühest paarist ja sama pikkusega.  Toimusid viimased neli ainetundi, alustades keemiaga, kus tehti veel katseid, kõneldi inglise keeles, arutati ühiskonnaelu üle ja lõpetuseks valmistuti juba eesti keele eksamiks.  Pärast tunde ootasid 8.klassi õpilased lõpetajaid rahvamaja taga pargis, kus neil oli ette valmistatud mitmeid ülesandeid. Valmis oli pandud nö tahvel, mille külge oli kinnitatud õhupallid. Lõpetajate ülesanne oli noolega õhupall katki visata ning sealt sees väljatulev ülesanne ära täita. kes pidi tegema 12 tiigiringi, kes pidi iseloomustama klassijuhatajat viie omadussõnaga, kes pidi jahu seest õuna ilma käteta kätte saama, ke...

12. mail toimus taas koolis Playback, mis oli paaril viimasel aastal ühe viiruse tõttu ära jäänud. Tundus, et üritust oli rahvale vaja, sest lapsed olid väga tublid ja saal oli rahvast täis. Kokku oli kutsutud ka auväärne žürii, kes leidis iga klassi esituses midagi toredat ja kõik lapsed said lõpuks auhinnatud.  Meie klass oli nagu ikka, auahne. Klassis on vähe õpilasi, seega miks piirduda ühe looga kui võib jäljendada kahte lugu.  Esimeseks looks valiti telesaates olnud popurrii 90ndatest, mida esitasid Johan Randvere, Märt Avandi, Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv. Seda saab näha SIIT .  Teiseks looks valiti aegumatu Heli Läätse lugu "Kaunid baleriinid", aga jällegi, miks teha originaali, kui saab hoopis jäljendada teisi koomikuid ehk Ago Andersoni ja Taimo Toomastit. Seda esitust näeb SIIT . 

Vahetult enne Lihavõttepühi otsustasime meisterdada hiigelmuna ehk puhusime õhupalli paraja suurusega keraks ning seejärel kleepisime vee ja liimi seguga peale WC-paberi laaste. Pabereid sai peale kleebitud mitu kihti. Järgmiseks päevaks kuivas muna ära ja siis saigi selle koju viia. 

  Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on...

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...